Praktika lõpp

Uskumatu: 10 nädalat on läbi!
Enne lõppu saime veel valmis 3. tunni programmiga Scratch (tund ise toimus täna). Seekord sai lisatud taas uued tegevused ja iseseisvaks tööks oli väike jõuluanimatsioon. Õpiobjekti disain on valmis, veidi saab seda muidugi veel paremaks teha.
IKT testi analüüsi valmis ei jõudnud. Sellega tuleb edasi toimetada juba praktikaväliselt. Esmased kokkuvõtted (kui kõike ei jõua, sest tegemist on väga mahuka tööga) analüüsist teen praktikakokkuvõttes.
MP 3 e-kursus käib. Ja ise olen nüüd siis tähelepanelik ja hakkan juba täna mõnede kursuslaste südametunnistusele koputama.
Praktika andis korraliku kogemuse ja täpsema pildid haridustehnoloogilistest tegevustest. Ja mis kõige tähtsam: tekkis tunne, et sellega hakkamasaamine polegi ehk ülejõukäiv mulle. Eneseharimine selles vallas on katkematu protsess.See töö nõuab pidevat õppimist, arenemist ja silmad lahti olemist ja see mulle meeldib. Eks oskused tulevadki, kui juba huvi ja tahtmine tegusteda on ning visioongi hakkab tekkima. Ütleme nii: viljakas pinnas sellesvallas edasi areneda on igal juhul loodud.
Aitäh neile, kes mind selles suhtes on aidanud ja tagant tõuganud!

10. nädal

Sain kõik andmed spss-i sisestatud ja uurimusküsimused ning hüpoteesid on ka enam-vähem paigas. Kõige enam kulus aega, et välja mõelda, kuidas formuleerida arvutikasutamise kohta saadud informatsioon selliseks, et teda saaks andmetöötluses hästi kasutada. Aga välja mõtlesin! Nüüd hakkan andmeid analüüsima. Ja esitan ka esmaseid saavutusi siin. Üks näide on siin.

Pärast mitmepäevast pusimist on andmete analüüsimine ikka veel enam kui pooleli. Probleemiks pole mitte see, et ei teaks, mida tahan teada saada, vaid see, et andmete analüüsimiseks kasutatav programm ei ole mulle ikkagi selge. Mis sest, et olen sellega juba mõnda aega toimetama pidanud. Palju aega ja energiat kulubki sellele, et leida, kuidas mulle huvi pakkuvad aspektid lasta arvutil nähtavaks teha. Sellega tuleb veel pikki tunde tegeleda. Seetõttu venib ka analüüsimine.
Taas pean nentima, et minu probleem on toimetulek tehnikaga. Inimeste ja õppetööga seonduv sujub hoopis paremini.
2.tund programmiga scratch on ka valmis ja tund ka tehtud. Õpilased said taas kenasti hakkama. Planeeritud tööd said tehtud ja kõik said asjaga hakkama. Üllatus: programmeerimine polegi hirmuäratav, hoopis huvitav ja loogiline!

MP3 koolielus 2. e-kursus võtab ka tasapisi hoogu sisse. Esimesed tublid kursuslased on juba toimetamas. Mõned vabad kohad on veel.

9.nädal

Taas tunne, et asjadega ei saa piisavalt tegeleda ja tegevused venivad (lapsed haiged, muud kodused ülesanded jm segavad asjaolud). Püüan siiski oma töödega edasi toimetada.
MP 3 e-kursus sai läbi ja lõpetas 10 kursuslast 19st. Üks jätkab oma  tegemata töödega järgmisel kursusel. Sel nädalal tegelesingi uue e-kursuse avamisega. Kuna teen seda nüüd iseseisvalt teist korda, siis tean, mida ja kuidas seekord teha, et asjad paremini õnnestuks. Pean tegema mõned juhendid ümber, sest keskkonnad on muutunud ja olen valmis ka osalejaid algusest peale vajadusel utsitama, et ei loobutaks kergekäeliselt. Need on põhilised märksõnad uueks kursuseks.
Testi analüüsimisega olen küll ajast maha jäänud. Järgmise nädala jooksul püüan siiski suurema osa analüüsist ära teha. Kui ei jõua seda valmis, siis jätkan 11.nädalal. Tegemata see igal juhul ei jää. Kokkuvõtteid saab siis õpetajatele esitleda jaanuari algul.
Õpidisainiga tegelesin. Esimene tund oli kolmapäeval ja lapsed said Scratchiga väga hästi hakkama. Aega jäi isegi pisut üle. Sellest saab järeldada, et järgmisse tundi võib tegevusi rohkemgi planeerida. Täna tegelengi 2.tunni töölehe tegemisega. Kui ise selle programmiga tegelema hakkasin, siis jäi mulje, et tegemist on väga keerulise asjaga: ja kahtlesin, kas see 1.-2. kooliastmele sobib. Nüüd näen, et kui kõike selgitada lihtsalt ja liikuda edasi samm-sammult (ja sammud pole väga pikad), siis saavad nooremad õpilased sellega kenasti hakkama. Ja see meeldib neile.
Juhendajast on mulle väga palju abi. Mina olen just see, kes esialgu end haridustehnoloogina tunda ei osanud, aga nüüd koos asju arutades ja ise toimetades tekib järjest enam tunne, et  haridustehnoloogina töötamine pole tulevikus sugugi võimatu. Ilma hea juhendamiseta poleks see võimalik. Eriti meeldib see,et juhendaja ei ütle mulle ette, et tee nii, vaid pigem küsib, mida sa teeksid ja kui mina olen omamõtted välja käinud, siis vajadusel ta lisab või korrigeerib. Aitäh!

8.nädala lõpp

Sain valmis töölehe 1.tunniks ja ka iseseisva töö ülesanded õpilastele. Praktiliselt katsetas Scratchiga toimetamist mu 9-aastane poeg. Peab ütlema, et sellest, millise naudingu ja mängleva kergusega ta asjaga hakkama sai, sain kindlust juurde: see programm sobib kindlasti ka 2.kooliastmele (ja miks mitte ka 1.kooliastmele). Järgmisel nädalal saab läbi proovida, kuidas tööleht versus videojuhend töötab ja kuidas saavad hakkama programmiga Scratch 5.klassi õpilased.

http://scratchime.weebly.com/tunnid.html

Järgmise nädala jooksul püüan valmis saada analüüsi IKT-testile ja luua uue töölehe Scratchile.
Mp 3 kursuse esmase tagasiside järgi jäädi kursusega rahule. Ise tean, et mõned asjad tuleb juhendites paremaks teha ja sedagi, et järgmisel korral tuleb individuaalset utsitamist ja meelitamist alustada kohe, kui näen, et midagi on tegemata. Kuna esimene iseseisvalt läbiviidud e-kursus siiski sai kenasti lõpuleviidud, siis on julgust ja ka oskusi, et edaspidi seda uuesti ja paremini vedada.

8.nädal

Sel nädalal tegelesin weebly keskkonna disainimisega Scrarchi töökeskkonnaks.
http://scratchime.weebly.com/

 Koolis arutasime edasise tegevuse läbi haridustehnoloogi ja IT-spetsialistiga. Plaan on teha järgmisel nädalal esimene tund sel teemal. Lisaks programmiga tutvumisele tehakse esimene töö. Testime ka seda, milline juhend õpilastele lihtsam ja sobivam tundub: videojuhend või paberil olev.
Nädala teises pooles on vaja teha 1.tunni töö juhend paberi. Ka tahan tegelema hakata nüüd IKT testi kogutud andmete analüüsiga.
E-kursus on lõppenud. Polnudki nii hirmus, kui algul kartsin! Rõõmu tegi see, et aktiivsed osalejad tegid töid hoolega ja olid kursusega väga rahul. Ei peljanud nad abi paluda ega olnud raskusi vastastikusel koostööl. Aidati kaasõppureid ja kommenteeriti sõbralikult nii materjale kui ka üksteise töid. Rahul ei saa olla sellega, et pooled alustajatest lõpuni ei jõudnud. Kuigi neid sai julgustada pidevalt ja saata individuaalseid kirju abi pakkumisega. Järgmisel korral olen kohe algusest peale väga hoolas jälgimaks, et need, kellel jääb midagi tegemata, ikka jätkaksid. Olin selles osas ise veel ka kogenematu ja ei osanud kohe utsitama hakata. Proovisin üleüldise toetusega, aga ilmselt oleksin pidanud kohe personaalselt lähenema.

7.nädal

Kergendustundega võisin täna tõdeda, et IKT testi tulemused said pärast päevade kaupa läbivaatamist tabelisse kantud. Päris suur hulk andmeid, mida analüüsida! Järgmiste nädalatega tahan tulemusi analüüsida: millega said õpilased paremini hakkama, milles on vajakajäämised, mida peaks õpetama. Eriti huvitav, aga kindlasti ka aeganõudvaim, on osa, kus saab selgeks, milleks ja kui palju õpilased vabal ajal arvutit kasutavad.
Kui analüüs on tehtud, tuleb koolis ka tulemusi presenteerida ja vajadusel nõustada õpetajaid, mida ja kuidas õpilaste pädevuste tõstmiseks teha.
Scratchi töölehtede tegemine jätkub. Plaan on ka neid õpetajatele tutvustada ja näidata 1.-2. kooliastmete õpetajatele, kuidas neid kasutada.

5.-6. nädal

Tegelesin testitulemuste sisestamisega Exceli tabelisse. Väga palju aega kulus, aga kõik andmed pole ikka veel sisestatud. Järgmisel nädalal jätkan. Seda on juba näha, et osad klassid, kellega pole ainetunde eriti arvutiklassis läbi viidud, olid testiga hädas.
Tehtud said testid ka nende klassidega ( 4.a ja 6.b), kellega oli veel tegemata.

Toimus 2. Scratchi koolitus. Arutasime kooli õpetajate, haridustehnoloogi ja IT-spetsialistiga, millised peaksid olema weeblysse tehtavad programmeerimisülesanded 2.kooliastmele. Paika sai pandud ka kondikava, milliseid ülesandeid selle programmi kohta teha. Järgmisel nädalal hakkan ülesandeid tegema. Plaan on teha ülesanded Wordis koos piltidega+ sinna juurde ka videojuhendid.

E-kursusel sel nädalal mingeid erilisi raskusi polnud. Näen ainult, et vaatamata kursuslaste julgustamisele ja tagant utsitamisele, on päris palju loobujaid. Ilmselt on inimestel raske end vaatamata paindlikule ajagraafikule tööde tegemisele motiveerida. Samas on aktiivsetel osalejatel palju toredaid mõtteid ja töid.

Praktika puhul on raskeim leida aega, et kõik vajalikud toimingud tehtud saaksid. Püüan ka praktikapäeviku sissekandeid edaspidi õigeaegsemalt teha. Aeg kulub sisulisteks tegevusteks ja aega analüüsimiseks napib. Vajalik see muidugi on.

4.nädal

Tegelesin IKT testi andmete jaoks tabeli taasloomisega (kuna algne tabel tehniliste viperuste tõttu kadus). Jõudsin sisse kanda maili saatmist puudutava info ja teha kõigist mailidest print screeni pildid, et andmed korrektselt talletada.
Edasi on vaja kanda sisse testitulemused ja teha ära test veel nende klassidega, mis tegemata.
Selle testi tegemine, kokkuvõtete tegemine on väga ajamahukas, aga huvitav töö. Päris huvitav on näha, milleks ja kui palju lapsed arvuteid kasutavad. Oskuste kohta saab täpsemalt arvamust avaldada, kui need andmed on ka sissekantud ja kokkuvõetud ning analüüsitud. Tuleb veel palju vaeva näha!

4.nädala algus

Mõistekaart sai valmis. Tegin taristu ülevaate kasutades programmi FreeMind. Ma polnud seda programmi enne kasutanud, aga visuaalselt tundus see olevat antud ülesande täitmiseks parem, kui juba varem tuttavad programmid.
Andmed sain GAGi haridustehnoloogilt ja pärast programmiga tutvumist sain mõistekaardile kõik olulise mahutatud.

3.nädal

Mitu pikka päeva käisin GAGis IKT tasemeteste tegemas. Testi käisid tegemas 4.b, 5.klassid, 6.a ja 6.c klass. Uue veerandi algul teevad testi ära veel 4.a ja 6.b klass.
Õpilased pidid töötlema Wordi-teksti ja saatma maili. Testi käigus torkas silma, et matemaatika-muusikaklassid said üldiselt paremini hakkama (neil on ka kord nädalas tunniplaani järgi tund arvutiklassis) ja ka 6.a klass, mis on oma algklassiõpetajaga päris palju ainetunde teinud arvutiklassis. Täpsem analüüs tuleb muidugi siis, kui kõik on testitud ja kokkuvõtted tehtud.
Märkasin ka seda, et tekstitöötlus vajab veel õppimist: seega tuleb selles osas ka õpetajatel veel tööd teha. Kuna GAGis arvutiõpetust eraldi pole, siis on mõtlemisekoht, kuidas seda teha.

Tegin Exceliga tabeli, kuhu testi tulemused kirja panna. Töötasin välja ka hindamisjuhendi. Kokku saavad testitavad max 20 punkti, iga osaoskuse eest vastavalt siis 1-4 punkti. Olles tabeli valmis saanud ja suure hulga andmeid ka sinna sisestanud, käis salvestamisel korraga pauk ja minu mälupulk koos tehtud tööga lakkas toimimast! See tähendas, et pidin kogu selle päeva töö uuesti tegema. Õnneks olid andmed veel postkastis ja serveris olemas!

GAGi IKT taristu kohta teen 4.nädalal valmis mõistekaardi. Andmed on juba kogutud ja neile on vaja anda ülevaatlikum ja visuaalselt kenam vorm.

E-kursus edeneb omasoodu. Õppuritest pooled on edukalt kõik etteantud ülesanded sooritanud ja tagasisideleht annab teada, et kursus meeldib. Tehnilisi probleeme sel nädalal ei ilmnenud. Kuna pooltel kursuslastel on asju tegemata, siis püüan neid selleks motiveerida julgustades ja innustades. Loodan, et koolivaheajal saavad nad oma tööd valmis, sest ilmselt oli veerandilõpp nii pingeline, et aega e-kursuseks nappis.

Ise tunnen, et praktika käib täie hooga, aga oma enesetunne on veel veidi hõre. Kuna minu haridustehnoloogiline kogemus on napp ja praktikal on terve rodu tegevusi, mille osas ma veel end kindlalt ei tunne, siis on vaja pidevalt õppida ja uurida. Loodan, et praktika lõpuks on minu visioon haridustehnoloogia osast minu edaspidises elus ka juba oluliselt selgem.

3.nädala algus

Scratch´i koolituse 1.osa on läbitud ja oskusi meeldetuletatud. Paika sai pandud, et teeme töölehed, mida saab kasutada 4.klassist alates. Minu esmane ülesanne on luua keskkond, kuhu töölehed üles panna ja siis ka esimesed töölehed sinna luua. Plaan on teha töölehed weebly.com keskkonda. Kuna ma seda ise veel töös kasutanud pole, siis on siin taas vaja end harida ja siis toimetada.
Homme algab testimine.
Ja veel on selle ja järgmise nädala jooksul plaanis ära teha GAGi taristu analüüs.

2.nädal

Selle nädala märksõna on minu jaoks IKT-alaste oskuste testi loomine. Kuna samasisuline test on ka gümnaasiumile, siis püüdsin koostöös Ingridiga luua sarnase struktuuri, aga loomulikult sihtrühmale sobiva sisuga testi. Mahult sai test lühem ja sisaldab tekstitöötlemisoskusi ja kirjasaatmist. Esialgu tegin ka testiosa esitluse tegemise ja Exceli tabelitöötluse kohta, aga ajapiirangu tõttu jäid need ära. Samas võivad huvitatud õpetajad nende abil ise oma lapsi testida. Töö on ju tehtud! Kuna ma pole sedalaadi asju varem teinud, siis nõudis see minult päris palju aega, mõtlemist ja katsetamist. Aga järgmisel korral saan sedalaadi tegevusega juba ilmselt palju paremini hakkama!

Juhend

I osa

1.     Avage dokument  kool.doc .

2.     Salvestage dokument oma dokumentidesse nimega  gag380.doc .

3.     Määrake lehekülje veeristeks paremalt, vasakult, alt ja ülevalt 2,5 (Normal).

4.     Muutke kogu teksti font Times New Romaniks, suurusega 14 pt.

5.     Määrake reavaheks 1,5.

6.     Joondage esimene  rida keskele ja muutke rasvaseks.

7.     Rakendage ülejäänud tekstile vasakjoondus.

8.     Muutke teksti  Gustav Adolfi Gümnaasiumi 380. aastapäeva sündmused  font tumesiniseks ja tõmmake sellele joon alla.

9.     Moodustage aastapäeva sündmustest  täpploend.

10.                       Otsige internetist kooli asutaja pilt.

11.                       Lisage kooli asutaja pilt teksti alla.

12.                       Lisage pildi alla viide.

13.                       Valige üks joonistusprogramm ja joonistage kooli sünnipäevaks  lillekimp. Salvestage pilt.

14.                       Lisage pilt dokumendile.

15.                       Salvestage dokument.

II osa

1.     Saatke aadressile kristi.rahn@gag.ee  e-kiri. Koopia kirjast saatke aadressile  ingrid.maadvere@gag.ee  .

2.     Kirjutage, mida tavaliselt arvutiga teete. Kui kaua olete päevas arvutis? Mida teete internetis? Milliseid lehekülgi külastate? Mõtle ka kirja vormistamisele (milline on algus, milline lõpp).

Esialgu olid ka allolevad osad.

MS PowerPoint

1. Avage programm MS PowerPoint.
2. Salvestage esitlus nimega gag.ppt oma dokumentidesse.
3. Esimesele slaidile kirjutage Gustav Adolfi Gümnaasium, oma nimi ja käesolev aasta.
4. Lisage slaid loeteluga. Pealkirjaks Huvialaringid põhikoolile.
5. Otsige kooli kodulehelt üles põhikoolile mõeldud huvialaringid ning kopeerige esitlusse. Kasutage täpploendit.
6. Lisage tühi slaid.
7. Otsige Internetist Gustav Adolfi Gümnaasiumi pilt ning lisage see tühjale slaidile.
8. Pildi alla kopeerige aadress, kust pildi leidsite. Lingi suurus 9 pt.
9. Lisage pealkirjaslaid ja kirjutage sinna Tänan!
10. Tõstke GAG pildiga slaid teiseks.
11. Salvestage dokument.

MS Excel

1. Avage dokument  õpilastearvud.doc
2. Salvestage fail oma dokumentidesse.
3. Sorteerige klassid  kasvavas järjekorras.
4. Kirjutage lahtrisse 8A kokku.
5. Arvutage lahtrisse 8B õpilaste arv.
6. Lisage tulpdiagramm, mis näitab õpilaste arvu klassiti.
7. Tulpdiagrammi pealkirjaks pange 2.kooliastme õpilased.
8. Salvestage dokument.

 Kuna alustasin esmakordselt iseseisvalt e-kursusega "MP3 koolielus", siis palju toimetamist oli ka sellega. Pidin kursuslaste töid üle vaatama, neid julgustama ja abistama. Ja kuna tekkis mitmeid probleeme, siis kohati ka ise lahendusi internetiavarustets ja haridustehnoloogidest sõpradelt otsima. Hea on tõdeda, et probleemid leidsid lahenduse. Eile õhtul uut nädalat toimetades selgus, et õpitav veebikeskkond on oma välimust ja pisut ka sisu muutnud ning brauserite suhtes tujukaks läinud! Jälle mitu tundi otsimist, vaatamist ja muutmist!

Raskeks, aga ka põnevaks teeb see muidugi töö! Uuel nädalal alustan kõigepealt ise Scratchi meeldetuletamisega ja IKT-testide läbiviimisegaGAGi 2.kooliastmes. Ajakava on paigas.

Praktika eesmärgid

Praktika eesmärgid:

Õppedisaini loomine

Luua koostöös haridustehnoloogi, algõpetuse ja matemaatikaõpetajatega programeerimisprogrammi Scratch kohta õppematerjal, mis on mõeldud kasutamiseks 2.kooliastmes.
Algõpetuse õpetajatele koolituse materjalide loomine.
Luua 2.kooliastmele arvutialaste oskuste väljaselgitamiseks testid.

Nõustamine


Nõustada algõpetuse õpetajaid arvutialaselt. Teha neile koolitus, mille käigus nende arvutialaseid oskusi parendada.
Läbi viia portaalis Koolielu e-kursus "MP3 koolielus". Kuna see on mulle uus haridustehnoloogiline kogemus, siis soovin seda enda jaoks analüüsida.

Taristu analüüs


Hinnata GAGi infrastruktuuri ja analüüsida selle seisukorda. Lisaks sellele uurida 2.kooliastme õpilaste arvutialaseid pädevusi. 

Eesmärke on palju, aga olles ise ühelt poolt juba algõpetuse õppetooli arvutialaste tegevustega mitmed aastad seotud olnud, teiselt poolt aga haridustehnoloogilisel arenguteel üsna algul, siis ongi praktikaga seotud mitmed ja erinevad tegevused. Soovin proovida erinevaid ja kooli seisukohalt vajalikke tegevusi ning seeläbi areneda: see ongi ju praktika peaeesmärk. 

Mis mind ees ootab?

Praktika tegevused ja aruandlus

Praktika blogi

• Üliõpilane peab praktika vältel blogi, ta võib selleks kasutada olemasolevat blogi, mida on kasutanud ka teistes ainetes või luua uus praktika blogi.
• Üliõpilane reflekteerib blogis jooksvalt oma tegevuste üle praktika käigus. Sissekandeid tehakse vähemalt korda nädalas ning postitus sisaldab praktika jooksul sooritatud ülesandeid (õppedisaini loomine, nõustamine ning taristu analüüs), nende kirjeldust ja analüüsi ning ka oma praktikategevuste ja oma arengu analüüsi.
• Praktika alguses kirjutab üliõpilane sissekande, milles defineerib oma praktika eesmärgid ja ootused ning lisab praktikakoha tutvustuse ning koha valiku põhjenduse.
• Hiljemalt praktika esimese nädala jooksul esitatakse blogis praktika kinnitatud aja- ja tegevuskava.
• Blogis esitatakse ka praktika aruanne koos loodud õppedisainiga.

Praktikaülesanded:

Õppedisaini loomine

Õppedisaini olemusest saite ülevaate kursusel Õppedisaini alused (IFI7051). Praktika peamine eesmärk on koostöös organisatsiooni haridustehnoloogi või mõne muu kolleegiga õppedisaini loomine ja selle protsessi üle reflekteerimine. Õppedisain praktika kontekstis võib olla e-kursus, kogukond, õpikeskkond, õppematerjalide kollektsioon, õpiobjektid jpt. Kindlasti peab sündima õppedisain koostööna ning nii reflektsioonides, aruandes kui esitlusel peab välja tulema, kuidas koostöö aset leidis. Praktika osana võib toimuda ka õppedisaini rakendamine haridusasutuses. Me ootame, et praktikal loodud õppedisain moodustab osa üliõpilaste magistritööst, seda hindavad ka praktika lõpus magistritööde juhendajad.

Nõustamine

Praktika jooksul peab üliõpilane nõustama kolleege haridustehnoloogilistes küsimustes. Selleks võib olla õpiobjekti loomine, õpikeskkonna kasutamine, õppematerjali disainimine, erinevate vahendite kasutamine, arvutite haldamine jpt. Nõustamise protsessi kirjeldus, analüüs ning enesehinnang tuleb esitada blogis.

Taristu analüüs

Praktikal peaks üliõpilane hindama praktikakoha taristut (infrastruktuuri) ning esitama selle kohta analüüsi oma blogis.

Praktika aruanne

• Jooksvalt esitatud praktika sissekannetest koostab üliõpilane praktikaaruande, mis sisaldab eneseanalüüsi - üliõpilane valib blogist ja analüüsib enim õnnestunuid ja ebaõnnestunuid tegevused praktika jooksul ning lisab eneseanalüüsi
• Praktika aruanne sisaldab ka viidet praktilisele tegevusele – õppedisaini loomisele koos reflektsiooni ning eneseanalüüsiga
• Aruanne esitatakse kui blogi sissekanne praktika lõpus ning mis sisaldab viiteid praktikajuhendaja ning kaasõpilase hinnangutele

Praktika blogis peavad olema kõik ülesanded ning aruanne esitatud hiljemalt 13. jaanuar 2012.

Algus

Selle blogi kaudu avan mina oma mõtted ja teod, mis on haridustehnoloogilise praktikaga seotud.