Monday, 2 January 2012

Praktika aruanne


  • Jooksvalt esitatud praktika sissekannetest koostab üliõpilane praktikaaruande, mis sisaldab eneseanalüüsi - üliõpilane valib blogist ja analüüsib enim õnnestunuid ja ebaõnnestunuid tegevused praktika jooksul ning lisab eneseanalüüsi
  • Õppedisain koos reflektsiooni ning eneseanalüüsiga ning tõendustamaterjal õppedisainist juurde
  • Aruanne  sisaldab viiteid praktikajuhendaja ning kaasõpilase hinnangutel
Vaatasin oma prakika eesmärgid enne analüüsi veel kord üle ja sain aru, et olin esialgu liiga optimistlik ja lubasin teha rohkem, kui lõpuks tehtud sai. Mõned esialgsed eesmärgid jäävad tuleviku tarbeks, enamus plaanitut sai siiski tehtud. Väike analüüsiv tagasivaade praktikanädalatele.

Õppedisaini loomine

Praktika ajal sai loodud õppematerjal programmile Scratch. Õppedisain on mõeldud 2. kooliastmele ja nende õpetajatele (aga miks mitte ka 1.kooliastme teisele poolele). Mõte oli teha selline materjal, mida saab õpetaja iseseisvalt kasutada ise selle ala spetsialist olemata. Õpetaja saab ise samm eespool olles koos lastega programmi kasutamise omandada ja oskusi kohe rakendada. Selleks lõin Weebly keskkonda nö õppematerjali pesa, kuhu saab järjest töölehti ja õppetunde lisada. Seal on üldisemad materjalid, tunnikavad, töölehed, videojuhendid, laste tööd. Esimesed 4 õppetundi said ettevalmistatud ja ka läbiviidud. Tegemist pole valmis õpidisainiga: see täieneb ja areneb edasi. Selle materjali tegime koostöös GAGi it-spetsialistiga Ingridi toel.
Materjal asub aadressil http://scratchime.weebly.com/

Kõige raskem oli paika saada visiooni, mida ja kuidas õpetama hakata. Ajaliselt kulus kõige enam loomulikult tundide ettevalmistamiseks, juhendite väljatöötamiseks. Tundide läbiviimine läks tänu põhjalikele juhenditele juba kergemini. Kuna tunde viis läbi aineõpetaja, siis saigi kohe proovida, kuidas see õnnestub. Õpetaja sai hakkama ja õpilased ka. Prooviperioodi lõpus täitsid õpilased ka google.docsis tagasisideküsitluse (seda siia ei lisa, sest seal on õpilaste nimed). Selle järgi oli näha, et programm tundus lastele üldiselt jõukohane ja meeldis enamusele.


Taristu
Panin kokku GAGi IT taristu ülevaate. See asub siin.

Praktika raames sai väljatöötatud ka IKT test 2.kooliastmele. See sai läbiviidud GAGi 4.-6. klasside õpilaste seas. Selle leiab minu varasemast blogipostitusest.
Test sai teha selleks, et teada saada, millisel tasemel on arvutialased üldse ja ühtlasi võrrelda arvutialaseid oskusi klassidel, kes on arvutiklassis ainetundides käinud ja kes pole. 
Testi loomine toimus koostöös Ingridiga (tema viis läbi sarnase testi gümnaasiumis). Soov oli saada täpsem pilt arvutialaste oskuste kohta meie kooli õpilastel. Selle põhjal saab teha ilmselt ka juba esmase järelduse üldiste oskuste kohta.
Test toimus arvutiklassis ja selle tegid  kõik GAGi 2. kooliastme õpilased. Testi tulemuste sisestamine ja andmete analüüs võttis väga palju aega ja täielikku ülevaadet ikkagi pole. Üldised tendentsid sain paika.
Kas on erinevusi 4. klassi ja 6.klassi õpilaste oskustes?
Oskused muutuvad vanusega paremaks: 6.klassid on paremate oskustega.






Kas tase on parem 4.b, 5.b ja 6.a klassi õpilastel (on arvutiklassis regulaarselt ja sagedasti tundides käinud) paralleelklassidega võrreldes?
Üldiselt see nii oligi. Ainult 6.c klass sai  oodatust kõrgema aritmeetilise keskmise, aga see tuli sellest, et seal oli rohkem õpilasi, kes iseseisvalt kasutavad arvutit palju ja omavad seetõttu häid oskusi.
Testitulemused

Klass
Aritm. keskmine
Õpilasi klassis
Std. hälve
Miinimum
Maksimum
4a
8,9630
27
4,47627
2
18
4b
13,1818
22
4,12468
3
21
5a
13,5789
19
6,06736
2
21
5b
17,2593
27
2,99477
11
22
6a
18,2222
27
2,93956
11
22
6b
16,0000
26
4,02989
5
22
6c
18,1250
24
3,34030
8
22
Kokku
15,1105
172
5,09150
2
22




Testitulemused vahemikena klassiti


Klass
Kokku
4a
4b
5a
5b
6a
6b
6c
Testitulemused vahemikena
0-5
8
1
3
0
0
1
0
13
6-10
8
6
2
0
0
1
1
18
11-15
10
9
5
8
5
8
4
49
16-20
1
5
6
14
15
13
13
67
21-22
0
1
3
5
7
3
6
25
Kokku
27
22
19
27
27
26
24
172






Kas tase on parem poistel või tüdrukutel? 
Erinevused pole väga suured, aga võib öelda, et selles vanuses on tüdrukute oskused siiski pisut paremad. Poiste keskmine oli 14,26 ja tüdrukutel 15,94.



Poiste ja tüdrukute aritmeetiliste keskmiste võrdlus

Sugu
Aritm keskmine
N
Std. hälve
Miinimum
Maksimum
mees
14,2588
85
4,88231
2
21
naine
15,9425
87
5,18126
2
22
Total
15,1105
172
5,09150
2
22



Uurisin ka, milleks arvutit kasutatakse ja sain sellise pildi.




Kõige keerulisem osa on andmete analüüsimine. Eriti, kui programm (SPSS), mida oled juba kaks aastat õppinud, endiselt selge pole (nagu Ingridki oma blogisse kirja pani). Suur hulk viljatuid katseid ja vähe tulemusi just seetõttu. Aga jätkan jonnakalt, sest tahan kõik soovitu ikkagi analüüsitud saada. Üldine pilt on selge, aga osaoskuste kohta tuleb veel analüüsi jätkata.
3.veerandi lõpuks tuleks ka õpetajatele tagasisidet anda testi kohta ning samuti soovitusi, mida ja kuidas õpetada, et õpilaste IKT oskuste taset parendada. 


Nõustamine
Viisin läbi e-kursuse "MP3 koolielus 2", mille käigus tuli osalejaid pidevalt nõustada ja õpetada ning aidata raskustest üle. Selle käigus pidin pidevalt ka enesetäiendamisega tegelema, sest nii mõnelegi küsimusele pidin vastamiseks ise vastuseid otsima. Sireti ja Ingridi näpunäidetest oli siin palju kasu.
Hetkel käib juba järgmine kursus. 
Eelmisest õppisin eelkõige seda, et kursuslasi tuleb pidevalt jälgida ja abi pakkuda ka siis, kui seda otse ei küsita. Kaugelt õpetamine on ikkagi raskem kui vahetu lähenemine samas ruumis. Püüan seekord olla selles osas tähelepanelikum. Olen juba kuruse esimeses pooles osalejatega ise ühendust võtnud, et neid jätkama innustada. Pean aga ütlema, et väga suurt kasutegurit ei märka: kes ikka lihtsalt mõtlemata end igale poole kirja paneb, ei hakka ikkagi tegutsema (kui ikka sant ei taha kõndida, siis ta seda ei tee: meelita või mitte). Kahjuks.
Jõudsin arusaamisele, et õpilastega on töötada lihtsam kui täiskasvanutega. Ajafaktor on ilmselt kõige segavam asjaolu, nagu Meerigi arvas. 
E-kursuse puhul on teinegi tähtis faktor: pidev muutumine. Enne iga kursust ja ka selle jooksul pead olema valmis selleks, et asjad muutuvad (programmid muudavad ilmet, veebilehed kaovad, juhendid vananevad). Olen pidanud muutma linke, juhendeid, töökorraldust, et kõik sujuks. Samas see on huvitav ja hoiab vaimu värske.
See küll pole otseselt minu praktika raames toimunud muutus, aga praktika ajal sai minust ainemoderaator Koolielus. Selle raames olen pidanud õpetajatele päris palju nõu andma, kuidas oma materjale veelgi paremaks muuta. Enamasti on õpetajad hädas veebimaterjalide loomisel autoriõigustega. Metoodiliselt vajatakse vähem abi.


Kokkuvõtvalt
Olen selle praktika raames palju õppinud, kõvasti arenenud. Samas mõistnud, et olen haridustehnoloogilises arengus alles tee alguses. Vajan pidevalt toetust ja nõustamist, aga oskan järjest paremini ka ise küsimusi ja eesmärke püstitada ning neile vastuseid-lahendusi leida. 
Paljud tegevused, mida praktika raames tegin ei ole lõpetatud, vaid jätkuvad. Sain aru, et haridustehnoloog ei ole ka kunagi valmis spetsialist: tema töö on olla pidevalt muutumises, sest valdkond, millega tegeleme ei saa kunagi valmis.