Monday 2 January 2012

Praktika aruanne


  • Jooksvalt esitatud praktika sissekannetest koostab üliõpilane praktikaaruande, mis sisaldab eneseanalüüsi - üliõpilane valib blogist ja analüüsib enim õnnestunuid ja ebaõnnestunuid tegevused praktika jooksul ning lisab eneseanalüüsi
  • Õppedisain koos reflektsiooni ning eneseanalüüsiga ning tõendustamaterjal õppedisainist juurde
  • Aruanne  sisaldab viiteid praktikajuhendaja ning kaasõpilase hinnangutel
Vaatasin oma prakika eesmärgid enne analüüsi veel kord üle ja sain aru, et olin esialgu liiga optimistlik ja lubasin teha rohkem, kui lõpuks tehtud sai. Mõned esialgsed eesmärgid jäävad tuleviku tarbeks, enamus plaanitut sai siiski tehtud. Väike analüüsiv tagasivaade praktikanädalatele.

Õppedisaini loomine

Praktika ajal sai loodud õppematerjal programmile Scratch. Õppedisain on mõeldud 2. kooliastmele ja nende õpetajatele (aga miks mitte ka 1.kooliastme teisele poolele). Mõte oli teha selline materjal, mida saab õpetaja iseseisvalt kasutada ise selle ala spetsialist olemata. Õpetaja saab ise samm eespool olles koos lastega programmi kasutamise omandada ja oskusi kohe rakendada. Selleks lõin Weebly keskkonda nö õppematerjali pesa, kuhu saab järjest töölehti ja õppetunde lisada. Seal on üldisemad materjalid, tunnikavad, töölehed, videojuhendid, laste tööd. Esimesed 4 õppetundi said ettevalmistatud ja ka läbiviidud. Tegemist pole valmis õpidisainiga: see täieneb ja areneb edasi. Selle materjali tegime koostöös GAGi it-spetsialistiga Ingridi toel.
Materjal asub aadressil http://scratchime.weebly.com/

Kõige raskem oli paika saada visiooni, mida ja kuidas õpetama hakata. Ajaliselt kulus kõige enam loomulikult tundide ettevalmistamiseks, juhendite väljatöötamiseks. Tundide läbiviimine läks tänu põhjalikele juhenditele juba kergemini. Kuna tunde viis läbi aineõpetaja, siis saigi kohe proovida, kuidas see õnnestub. Õpetaja sai hakkama ja õpilased ka. Prooviperioodi lõpus täitsid õpilased ka google.docsis tagasisideküsitluse (seda siia ei lisa, sest seal on õpilaste nimed). Selle järgi oli näha, et programm tundus lastele üldiselt jõukohane ja meeldis enamusele.


Taristu
Panin kokku GAGi IT taristu ülevaate. See asub siin.

Praktika raames sai väljatöötatud ka IKT test 2.kooliastmele. See sai läbiviidud GAGi 4.-6. klasside õpilaste seas. Selle leiab minu varasemast blogipostitusest.
Test sai teha selleks, et teada saada, millisel tasemel on arvutialased üldse ja ühtlasi võrrelda arvutialaseid oskusi klassidel, kes on arvutiklassis ainetundides käinud ja kes pole. 
Testi loomine toimus koostöös Ingridiga (tema viis läbi sarnase testi gümnaasiumis). Soov oli saada täpsem pilt arvutialaste oskuste kohta meie kooli õpilastel. Selle põhjal saab teha ilmselt ka juba esmase järelduse üldiste oskuste kohta.
Test toimus arvutiklassis ja selle tegid  kõik GAGi 2. kooliastme õpilased. Testi tulemuste sisestamine ja andmete analüüs võttis väga palju aega ja täielikku ülevaadet ikkagi pole. Üldised tendentsid sain paika.
Kas on erinevusi 4. klassi ja 6.klassi õpilaste oskustes?
Oskused muutuvad vanusega paremaks: 6.klassid on paremate oskustega.






Kas tase on parem 4.b, 5.b ja 6.a klassi õpilastel (on arvutiklassis regulaarselt ja sagedasti tundides käinud) paralleelklassidega võrreldes?
Üldiselt see nii oligi. Ainult 6.c klass sai  oodatust kõrgema aritmeetilise keskmise, aga see tuli sellest, et seal oli rohkem õpilasi, kes iseseisvalt kasutavad arvutit palju ja omavad seetõttu häid oskusi.
Testitulemused

Klass
Aritm. keskmine
Õpilasi klassis
Std. hälve
Miinimum
Maksimum
4a
8,9630
27
4,47627
2
18
4b
13,1818
22
4,12468
3
21
5a
13,5789
19
6,06736
2
21
5b
17,2593
27
2,99477
11
22
6a
18,2222
27
2,93956
11
22
6b
16,0000
26
4,02989
5
22
6c
18,1250
24
3,34030
8
22
Kokku
15,1105
172
5,09150
2
22




Testitulemused vahemikena klassiti


Klass
Kokku
4a
4b
5a
5b
6a
6b
6c
Testitulemused vahemikena
0-5
8
1
3
0
0
1
0
13
6-10
8
6
2
0
0
1
1
18
11-15
10
9
5
8
5
8
4
49
16-20
1
5
6
14
15
13
13
67
21-22
0
1
3
5
7
3
6
25
Kokku
27
22
19
27
27
26
24
172






Kas tase on parem poistel või tüdrukutel? 
Erinevused pole väga suured, aga võib öelda, et selles vanuses on tüdrukute oskused siiski pisut paremad. Poiste keskmine oli 14,26 ja tüdrukutel 15,94.



Poiste ja tüdrukute aritmeetiliste keskmiste võrdlus

Sugu
Aritm keskmine
N
Std. hälve
Miinimum
Maksimum
mees
14,2588
85
4,88231
2
21
naine
15,9425
87
5,18126
2
22
Total
15,1105
172
5,09150
2
22



Uurisin ka, milleks arvutit kasutatakse ja sain sellise pildi.




Kõige keerulisem osa on andmete analüüsimine. Eriti, kui programm (SPSS), mida oled juba kaks aastat õppinud, endiselt selge pole (nagu Ingridki oma blogisse kirja pani). Suur hulk viljatuid katseid ja vähe tulemusi just seetõttu. Aga jätkan jonnakalt, sest tahan kõik soovitu ikkagi analüüsitud saada. Üldine pilt on selge, aga osaoskuste kohta tuleb veel analüüsi jätkata.
3.veerandi lõpuks tuleks ka õpetajatele tagasisidet anda testi kohta ning samuti soovitusi, mida ja kuidas õpetada, et õpilaste IKT oskuste taset parendada. 


Nõustamine
Viisin läbi e-kursuse "MP3 koolielus 2", mille käigus tuli osalejaid pidevalt nõustada ja õpetada ning aidata raskustest üle. Selle käigus pidin pidevalt ka enesetäiendamisega tegelema, sest nii mõnelegi küsimusele pidin vastamiseks ise vastuseid otsima. Sireti ja Ingridi näpunäidetest oli siin palju kasu.
Hetkel käib juba järgmine kursus. 
Eelmisest õppisin eelkõige seda, et kursuslasi tuleb pidevalt jälgida ja abi pakkuda ka siis, kui seda otse ei küsita. Kaugelt õpetamine on ikkagi raskem kui vahetu lähenemine samas ruumis. Püüan seekord olla selles osas tähelepanelikum. Olen juba kuruse esimeses pooles osalejatega ise ühendust võtnud, et neid jätkama innustada. Pean aga ütlema, et väga suurt kasutegurit ei märka: kes ikka lihtsalt mõtlemata end igale poole kirja paneb, ei hakka ikkagi tegutsema (kui ikka sant ei taha kõndida, siis ta seda ei tee: meelita või mitte). Kahjuks.
Jõudsin arusaamisele, et õpilastega on töötada lihtsam kui täiskasvanutega. Ajafaktor on ilmselt kõige segavam asjaolu, nagu Meerigi arvas. 
E-kursuse puhul on teinegi tähtis faktor: pidev muutumine. Enne iga kursust ja ka selle jooksul pead olema valmis selleks, et asjad muutuvad (programmid muudavad ilmet, veebilehed kaovad, juhendid vananevad). Olen pidanud muutma linke, juhendeid, töökorraldust, et kõik sujuks. Samas see on huvitav ja hoiab vaimu värske.
See küll pole otseselt minu praktika raames toimunud muutus, aga praktika ajal sai minust ainemoderaator Koolielus. Selle raames olen pidanud õpetajatele päris palju nõu andma, kuidas oma materjale veelgi paremaks muuta. Enamasti on õpetajad hädas veebimaterjalide loomisel autoriõigustega. Metoodiliselt vajatakse vähem abi.


Kokkuvõtvalt
Olen selle praktika raames palju õppinud, kõvasti arenenud. Samas mõistnud, et olen haridustehnoloogilises arengus alles tee alguses. Vajan pidevalt toetust ja nõustamist, aga oskan järjest paremini ka ise küsimusi ja eesmärke püstitada ning neile vastuseid-lahendusi leida. 
Paljud tegevused, mida praktika raames tegin ei ole lõpetatud, vaid jätkuvad. Sain aru, et haridustehnoloog ei ole ka kunagi valmis spetsialist: tema töö on olla pidevalt muutumises, sest valdkond, millega tegeleme ei saa kunagi valmis. 







9 comments:

  1. Programmeerimiskeeled on minu jaoks alati tundunud ühed keerulised asjandused ning seepärast sinu õppedisain tundus eriti huvitav. Põnev on vaadata, kuidas noored on sellega hakkama saanud ning loomulikult on ka tekkinud endal huvi seda kõike katsetada. Tehtud videojuhendid ja töölehed aitavad mul kindlasti seda palju kiiremini õppida.

    ReplyDelete
  2. Siin teine Siret :)
    Mul on aga mõte teie materjale lausa katsetada. Meil on peaaegu poiste klassid ja neile pakub see kindlasti palju põnevust. Pivot stickfigur programmiga neile pisikesi animatsioone meeldib teha, siis see peaks kohe eriti hästi sobima. Ja te olete ju suure töö ära teinud ja õppematerjalid on olemas :)

    ReplyDelete
  3. Oh, tahtsin veel nõustamise koha pealt lisada. Eile jutustasin oma praktikajuhendajaga, kes kurtis, et nende kooli õpetajad registreeruvad tasulistele e-kursustele, mille siis esmalt kool kinni maksab ja hiljem e-õppe arenduskeskus tasaarveldab...kui kursus on läbitud. Ja kahjuks pidi ka siis poolelijätjaid palju olema. Kahju, nii võetakse ju teistelt võimalus, kes samuti õppida tahaks. Aga on üks sort inimesi...

    ReplyDelete
  4. Kristi poolt loodud õppe materjal on väga huvitav ja kasulik koolis ning sain palju uut teada. Kindlasti kasutan seda interaktiivse materjali enda täiendamiseks töötades. Sain väga palju kasulikku informatsiooni enda jaoks. Soovitan kindlasti oma kolleegidele ja tuttavatele ka. Selle programmi Scratch minikursus on tõesti targemaks tegev ja suht kogukas mida saab kasutada oma õpetamise protsessis.
    Küsitlus on igasugune otsene kontakt vastajaga, mille eesmärk on saada õpilastest andmeid. Kristi tahaks teada saada, millisel tasemel on arvutialased üldse ja ühtlasi võrrelda arvutialaseid oskusi klasside. Küsitluse läbiviimine oli väga mõistlik ja vajalik minu arvates. Oluline on teha järeldusi ja otsuseid ning nende alusel arendada kooli programme. Praktika ajal on tehtud üldiselt andmete analüüs mis saab edasi kasutada oma töös. See samm on väga tähtis, küsitlus on enesehindamise üks osa.
    Läbi on viidud e-kursuse analüüs. E-kursuste eelised ja puudused on väga selgelt öeldud ja põhjendatud. Õppesisu edastamisel kasutatakse vajadusel erinevaid tehnoloogilisi võimalusi ja vahendeid ning neid on vaja uuendada aeg- ajalt. Seda Kristi on märkanud oma analüüsis. Minu arvates E-õppe materjali on kerge vastavalt vajadusele uuendada, täiendada. Muutused ühiskonnas kajastuvad ka koheselt õppematerjalides ja sõnavaras, see tähtis faktor on ka analüüsitud. Kokkuvõteks saan öelda et tehtud väga põhjalik praktiline töö, mille puhul võib panna kõrgema hinde.

    ReplyDelete
  5. Tegime Kristiga praktikat ühes koolis ja seetõttu otsustasin ka natuke lisada.

    Õppedisaini osas on tegemist väga vajaliku materjaliga, mida loodetavasti hiljem paljud kasutama hakkavad. Meil on kindel plaan materjali edasi arendada.

    IKT testi idee sai alguse sellest, et planeerisime koolis läbi viia tasemetesti gümnaasiumis. Nüüd on Kristi teinud suure töö ära ja viinud läbi testi II kooliastmes. Mul on hea meel, et ta jõudis palju kaugemale ning II kooliastmest on pilt peaaegu selge. SPSS osas olen nõus. Kuidas on võimalik, et me oleme seda kaks semestrit õppinud ja ei saa hakkama. Mõtlemiskoht kellele?

    E-kursuse vedamine on Kristile samuti paras väljakutse. Kristi on väga hea täiskasvanute koolitaja ja ma olin kindel, et ka Koolielus saab ta väga hästi hakkama. Muidugi masendab see, et palju katkestavad, kuid mõtlema peab positiivselt. Iga õpetaja taga, kes lõpetab, on kümned õpilased ja õpilasteni me peamegi ju jõudma.

    Jaksu, Kristi ja mina usun sinusse väga:)

    ReplyDelete
  6. Mina lisan hetkel omalt poolt vaid seda, et kui ma üldse midagi peaaegu, et ei talu oma töös, siis see on SPSS.

    Kairit

    ReplyDelete
  7. Teen oma kommentaarid eelkõige silmas pidades neid ainekursusi, mida oled magistriõpingutes läbinud ja mis võiks anda sisendi sinu tegemistele praktikal.
    1. Õppedisaini loomise juures on positiivne, et oled disaini ka läbi katsetanud. Nagu sa mäletad on õppedisaini loomiseks terve rida mudeleid, milles on erinevad tegevuste järjestikused või spiraalsed etapid (nt. enim tuntud on ADDIE, Jonasseni mudel jt.). Kui vaadata sinu loodut õppedisaini loomise seisukohast kerkib üles hulk küsimusi: Miks peaks sellise programmiga õpetama? (Mida see annab uut võrreldes tegevustega klassis); Kuidas peaks selle programmiga õpetama? (Mis on pedagoogiline alusteooria, ehk Miks teatud tegevused mõjuvad ja kuidas nad mõjuvad õpilastele?) ja Mida õpetada? (kirjutad, et see on sobilik 1. ja 2. kooliastmes, kuid hetkel valminud töölehed õpilastele ei sisalda ainealast konteksti, samuti ei ole lisatud õpetajaraamatut, kus kasutada antud programmi õppekavaga seotult).
    Valminud õppedisain on suhteliselt lihtne ja kasutajasõbralik, kuid tundide ülesehituses võiks järgida samu elemente (nt. kord on iseseisev töö eraldi leitav, teine kord on ta tunnitöö faili osa). Kui juhised on mõeldud lastele, siis peaks rohkem rõhku panema iga tunni juures näidetele, kuidas tulemus välja näeb, et õpilased oleks innustatud teiste töödest.
    Seega, disaini edasise täiustamise osas tasuks mõelda õpetajale suunatud osale, mis sisaldaks eelpool toodud küsimustele vastuseid ja õhtlasi täidaks dokumenteeritud disainietappide rolli - näitaks kuidas iga disaini element täidab oma rolli pedagoogiliselt.
    jätkub...

    ReplyDelete
  8. 2. Taristu analüüsimisel tegid IKT testi oma kooli õpilastele. Andmete esitamisel oleks ma soovitanud artiklitele iseloomulikku formaati, mida me kasutame ka magistritöödes.
    a) mis olid eesmärgid, mida taheti välja selgitada
    b) valimi kirjeldus (kellega, kui esinduslik on valim ja kas seda saab GAG-ile üldistada?)
    c) milliseid instrumente (küsimustik jne.) kasutati uuringuks ja kuidas esitatud küsimused katavad ära püstitatud eesmärgid (annavad neile vastused) - see oleks väike ülevaade testist/küsimustikust eri eesmärgile pühendatud küsimuste kaupa
    Selles osas seletatakse ka, kuidas andmeid summeeritakse või mis muid statistilisi protseduure ja millega (SPSS) nendega ette võetud on. See aitab hljem tulemuste jooniseid mõista.
    d) tulemused esita samuti nende eesmärkide kaupa (see on osaliselt ka tehtud nii). Tulemuste juures pööra tähelepanu jooniste loetavusele - joonise juures on vajalik legend (meenuta, mis on legend kaardi lugemisel!) ja x ja y telje tähendused. Hetkel jääb arusaamatuks, mida see punktisumma annab ja kui suure osa see moodustab kogupunktide summast.
    Üldiselt näen, et olete teinud mahuka uuringu, kuid selle tulemused on esitatud väheinformatiivselt ja jooniste lugemisel jäin lausa hätta (seal oleks vaja metoodika juures täpsustus, mida tehti)
    3. Nõustamine tugineb sinu praktilisele tegevusel mp3 kursuselt. Soovitan alati, kui selliseid eneseanalüüsi ülesandeid teed, valida alla mingi mudeli, mis määratleb, mis komponente nõustaja silmas pidas. Sul on välja toodud komponendid: jälgimine, innustamine/juhendamine, kursuse ajakohastamine, juurdeõppimine juhendajana, kursuslaste tegevuse analüüsimine. Õpetaja kui õppija areng hõlmab samuti selliseid etappe kursusel, et võetakse omaks teooria, mõistetakse, miks ja kuidas kasutada seda praktikas, omandatakse praktilised kasutusoskused etteantud näidetega, proovitakse see läbi koolis ja arutatakse kogemuste üle, võetakse uus praktika omaks, kohandades juba oma näiteid ja konteksti vastava metoodikaga, reflekteeritakse vastastikku, kuis ja kuidas nemad asja kasutaks. Nagu näed on selline uue omandamine pikemaajaline protsess ja selle modelleerib taas nõustaja, disainides oma kursuse juurde vastavad tegevuste etapid/moodulid ja jälgides/hinnates/analüüsides/tagasisidestades/ innustades/toetades/vihjates püüab nõustajana ellu viia kursuse eesmärki, et õpetaja võtaks praktikas omaks mingi tegevuse ja oskaks seda ise kohandada ja kasutada.
    Üks hea näide mudelist: http://www.putufirst.co.uk/supervisor.php
    Kirjutasin oma kommentaaridesse eelkõige, kuidas edaspidi veel paremini oma tegevuste esitamist läbi mõelda ja ise sellest rohkem veel õppida.
    Loodan, et need soovitused ei ole sinu jaoks, mitte kriitika praktika kohta (seda teate siiski paremini sina ja praktika otsene toetaja töökohas), vaid annaks mõtteid enese arendamiseks haridustehnoloogias veelgi, et kõrvalseisja saaks sinu kogemusest rohkem õppida.

    ReplyDelete
  9. Lisan sulle siia ka oma tänase tagasiside. minu jaoks olid sa üks neist näidetest kus praktikale läks õpetaja, aga praktikalt väljus algaja haridustehnoloog. Elasin väga kaasa teie IKT-pädevuste kaardiastamisesse ja seiklustele SPSSiga ning jään järge ootama. Olid hea lihtne juhtum, kelle pärast muret tundma ei pidanud. Aitäh sulle.

    Kairit

    ReplyDelete